Leonid Pljuštš
Pljuštš Leonid Ivanovitš (26. aprill 1939, Narõn, Kõrgõztan — 4. juuni 2015, Bessèges, Prantsusmaa).
1964. a, pärast Nikita Hruštšovi tagandamist, kirjutas kirja NLKP Keskkomiteele, milles avaldas oma seisukohti NSVLiidu demokratiseerimisest. 1966. a hakkas kirjutama samizdatile artikleid Nõukogude riigi olemusest, selle ideoloogiast ja rahvusprobleemidest. Nagu paljud tema põlvkonna teisitimõtlejad, oli ka tema marksist ja uskus "inimnäolisesse sotsialismi".
1960. aastate keskel sõbrunes Leonid Pljuštš dissidentidega, tal olid kontaktid Kiievi ja Moskva teisitimõtlejate, ukraina, juudi ja krimmitatari rahvuslike liikumistega. Ta oli tuntud mitte ainult samizdati materjalide autorina, vaid ka Ukraina dissidentide teoste vene keelde tõlkijana. Pljuštš ei nõustunud avalikult Nõukogude valitsuse poliitikaga, kirjutas kirju erinevatele võimustruktuuridele ja ajalehtedele. Ta kogus teavet inimõiguste rikkumiste kohta Ukrainas ja edastas selle dissidentlikele väljaannetele "Jooksvate sündmuste kroonika" ja "Ukraina sõnumitooja".
1968. a juulis vallandati ta NSVLiidu Teaduste Akadeemia küberneetika instituudist, kuna kirjutas Moskvas süüdi mõistetud dissidentide Ginsburgi, Galanski ja Dobrovolski kaitseks kirja. 1969. a mais sai Pljuštšist NSVLiidu inimõiguste kaitse algatusrühma liige. 15. jaanuaril 1972.a arreteeriti ta pärast mitmeid läbiotsimisi ja talle esitati süüdistus nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda levitamise eest. Aasta hiljem mõistis Kiievi oblastikohus ta süüdimatuks, tema saatust ja juhtumit arutati vangi enda osavõtuta. 5. juulil 1973.a saadeti ta Dnipropetrovski vaimuhaiglasse sundravile diagnoosiga "loid skisofreenia".
Läänes käivitati tema kaitseks kampaania – eriti aktiivsed olid Itaalia ja Prantsusmaa vasakpoolsed ja kommunistlikud parteid. 1976. a jaanuaris lubati tal koos perega NSVLiidust lahkuda. Lääne arstid kuulutasid ta vaimselt täiesti terveks. Paguluses sai Pljuštšist Ukraina Helsingi grupi välisesinduse liige. Toetudes värsketele mälestustele dissidentlusest ja sundravist, kirjutas Pljuštš raamatu "Ajaloo karneval", mis on tõlgitud mitmesse keelde.
Vaatamata Nõukogude Liidu ümberstruktureerimisele ja kokkuvarisemisele jäi Leonid Pljuštš eksiili, kuid külastas Ukrainat alates 1990. a. Ta suri 2015. a Prantsusmaal, kuhu on ka maetud.
Повне інтерв'ю читайте у книзі "Дисиденти".
