Kalju Mätik

Kalju Mätik (16.september 1932.a, Tartu — 2.oktoober 2019.a).

Avaliku elu tegelane, poliitvang, autor, tõlkija, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) kaasasutaja, Põllumeeste Kogu ja Tallinna rahvuslaste klubi liige.

Kalju Mätik sündis 1932. a Tartus, Eestis. Ta oli kaheksa-aastane, kui Eestis hakkas kehtima Nõukogude võim. Hiljem sai ta teada bolševike kuritegudest, sellest, et et kommunistid lasid maha tema onu ja tahtsid arreteerida isa. See pani aluse vaenulikule suhtumisele Nõukogude režiimi. 1959. aastal lõpetas ta Tallinna polütehnilise instituudi insener-elektriku erialal.

Eestis hakkasid kujunema põrandaalused nõukogudevastased organisatsioonid. Ja 1970. aastal sai Kalju Mätikust Eesti demokraatliku liikumise (EDL) aktiivne osaline. Tema koostatud programm kutsus üles korraldama riigis referendumit Eesti enesemääramise ning iseseisvuse ja demokraatia kehtestamise üle. 1972. a võttis ta osa EDLi ja Eesti Rahvusrinde poolt ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile saadetud memorandumi koostamisest, milles nõuti Nõukogude okupatsiooni lõpetamist ja Eesti iseseisvuse taastamist. Aluseks oli Mätik-Juskevitši artikkel "Vene kolonialism Eestis".

Mätik arreteeriti 1974. a nõukogudevastase propaganda pärast ning mõisteti koos eestivenelase Sergei Soldatoviga kuueks aastaks vangilaagrisse. Karistusaega kandes töötas katlamajas. Pärast vabanemist jäi ta pikaks ajaks KGB tähelepaneliku jälgimise alla. Tal oli liikumiskeeld ja ta pidi igal teisipäeval miilitsajaoskonda ilmuma.

Pärast vabanemist osales Kalju Mätik Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupi (MRP-AEG) töös ning 1988. aastal sai temast Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist töötas tõlkija ja tehniliste tekstide toimetajana. Temast sai Põllumeeste Kogu juhatuse liige. 2009. aasta eurovalimistel kandideeris ta Põllumeeste Kogu nimekirjades Euroopa Parlamenti.

Повне інтерв'ю читайте у книзі "Дисиденти".